Kiruveres 2011

 7.-10. juuli toimus järjekordne Kiruvere Muinaslaager. Seekord oli laager neljapäevane ,mistõttu oli aega sisse elada ja meeldivalt aega veeta. Vedas ka ilmaga välja arvatud kaks vihmasahmakat kahel päeval,mis aga ei suutnud meeleolu eriti rikkuda. Meie telkimiskoht on suurepärane,vahetult vee ääres,mistõttu sai tihti ujumas käidud. Üritus ise oli suurepärane ja libiseva tegevustikuga,mis ei surunud tegevust väga peale ja andis aega teiste tegemistega kursis olla. Oma osa võttis nagu alati laagriolme.Meeldejäävamad hetkel üritusel olid nagu ikka sõdalase võitlus,laupäevaõhtune pidu,kus lätlased vahvat ja lustakat sõjatantsu õpetasid-tantsisid,pühapäevased veemängud. Kahjuks aga ei jõudnud suurele lahingule pühapäeval.Pigem seetõttu ,et ise sõdalasena kehastuda ei õnnestunud. Et järgmisel aastal seda viga parandada ,tuleb varustust natuke ajastukohasemaks sobitada. Oli mõnus üritus ja tänud korraldajatele. Väike videoviide ka.

Plaatvesti neetimine

Lõpuks on valmis saanud turvis ,mille tegemist on kaua aega edasi lükatud. Üsna palju aega võtnud ettevõtmine ,mis algas kaks aastat tagasi nahkvesti valmistamisega ja lõppes täna neetimismaratoniga. Vahepeale jäi metallplaatide lõikamine,lihvimine,augustamine jne. Tegemist on plaatvestiga,milletaolisi kasutati laialdaselt 13.-14 saj. Plaatveste oli erineva tegumoega,samuti olid erneva kujuga ka metallplaadid,mis neetidega kinnitati kas tekstiili (Wienhauseni kujuke u. 1270) või nahkalusele (Wisby 1360).Vesti kanti rõngassärgi või vammuse peal. Vestid kinnitati tavaliselt selja pealt või külgedelt.  Pildilolev vest erineb algupärastest mõningate lisadetailide poolest nagu käevarre- ja õlakaitsed. Ka on osadest neetidest loobutud painduvuse huvides. Suuremateks on jäetud plaatide vahed,sest kaasaegsed võitlusreeglid ei luba torkeid,mistõttu pole määrav kaitsvate plaatide tihedus. Eesmärk ei olnudki niivõrd täpse koopia valmistamine  vaid reaalselt võitluses kasutatava turvise tegemine ,millel on plaatvestile iseloomulikud tunnused.

 Wienhauseni kujuke u. 1270 a.

   Wisby vesti rekonstruktsioon

Löömakraam

Vähehaaval on kogunenud kraami,millega teisi muhklikuks koputada ja tihti endalegi siniseid vorpe korjata. Erinevate ajastute tarbeks on valminud pisut erinev varustus.
Viikingiaegne komplekt kuhu kuuluvad ümarkilp,kiiver,nui,sõjakirves ja võitlusnuga. Lisanduma peaks veel oda.
Keskaegne komplekt kuhu kuuluvad hetkel plaatvest ,sõjakirves,pottkiiver ja "heather" tüüpi kilp.
Piltidel pole käekaitsmeid,kintsu-põlvekaitsmeid ja vammust,mis sõdalasele kõigele muule veel lisaks selga käivad.







Rauatöö

Mis kolksumist ja koppimist sealt garaazhist kostab? Rauatöö. Raud oli see, mis meeste päid muinasajal kaitses. Kui tegeleda mõningal määral muistse mõõgavõitlusega ,tuleb eneselgi mõelda sellele ,et peanupp väga muhklikuks ,või veel hullem- auklikuks ei kuluks. Seetõttu sai olemasolevad metallivarud ja sobivad tööriistad käiku lastud ning eeskujuks  võetud 7.-8. saj Gotlandi (Broa) kiivrileid . Toorikuks on Punaarmee 1938 a. kiiver ,millelt eemaldatud laienevad servad ja kiil . Tulemus sai mõnevõrra teistsugune ,kui orginaalleid aga  täielikust autentsusest sai loobutud turvalisuse huvides. Küljelt sai kaotatud kaitsvad metall-liistud ja asendatud põseplaatidega. "Prillide" äärt sai pistut laiendatud. Tulemas sai igati hea.Kiiver on lahingutes ära proovitud  ja kaitseb pead küll.

Hetkel värskelt valminud kiiver. Eeskujuks sai võetud 12.-13. sajandi varajane pottkiiver ,mis ristisõdijate pead kaitses. Tehnoloogiiliselt on seda kiivrit palju lihtsam teha kui eelmist. Natuke peamurdmist ja pusimist pakkus kiivrilae valmistamine ja üsna tülikas neetimine. Aga keskaja ürituste tarbeks sai see kiivriprojekt ette võetud. Sisse sai tehtud timmitav nahksisu ja ära peidetud väheke mitteautentset kraami pehmenduseks. Kuklaossa tuleb veel kinnitada rõngaskude.Ehk õnnestub kiiver ja lahingus järele proovida,peale mida saab alles õige hinnangu anda.

Cesis-Araiši 2011

21.-22.mai toimus siis Lätimaal Cesises keskaja festival ja järgmisel päeval Araiši järve ääres natuke muinsam üritus,mis päädis kantsi vallutamise lahinguga. Higi sai küll kordades rohkem valatud kui verd aga asi oli seda väärt. Tänu toredatele inimestele läks üritus kenasti korda.Meelehärmi tekitasid Lätimaa auklikud teed ja üleskaevatud linnatänavad,mis kippusid teelt eksitama ja lätlaste piprapuder samuti. Igatahes oli tore Lonkavate Huntide lõkke ääres istuda ja väga internatsionaalset -lõbusat seltskonda nautida. Hea kogemus oli Alari ja Hulkuriga lahingut koos lüüa.Loodan, et Alari oma jalavigastusest kiiresti paraneb. Järgmisel aastal jälle.

Jüriöö kassinurmes 2011

23.aprillil toimus Kassinurmes juba viiendat aastat Jüriöö ülestõusu nimeline üritus.

Nagu ka eelmistel aastatel sai sellel üritusel muinasvõitlust pidada,kus sain massilahingus oma

"keskajastatud" varustuse proovile panna. Saadud sinistest vorpidest tuleb omad järeldused

teha ja pisut varustuse täiendamisega veel vaeva näha. Üldjoontes sujus üritus hästi, ilm oli ilus ja toredaid inimesi palju kohal .Ka Tarbatu klubikaaslastest olid paljud kohale tulnud. Jüriöö ülestõus kujunes suureks rollimänguliseks madinaks ,kus pehmikmõõkadega tegelased üritasid mitu tundi tulutult linnust vallutada. Löömist ja sõjakisa oli palju ,ning kui pisemad jõnglased oleksid jaksanud ,oleks lahing veel kaua kestnud.

Kahjuks tuli mul sealt lahkuda ,nägemata ,kuidas ülestõus lõppes. Aga ikkagi oli tegus päev ning valutavad sinikad sunnivad käed rüpes mitte istuma.

foto Diana Ostrat

Muinasrahva talilaager

Sellel aastal toimus muinasklubi Tarbatu  korraldatud talvine Muinasrahva Talilaager 12.-13. veebruaril Viikingite Külas . Kohal olid Tarbatlased, Lonkavate Huntide esindus ja Tantsiva Rebase esindus. Talilaagri raames toimusid võistlused , kus võisteldi neljal alal. Meeskondlik laskesuusatamine,odavise,ketaste veeretamine ja kettaheide. Esimese koha saavutas ühendvõistkond (Mimic,Karmus,Liiwi) 6 punktiga,teise koha saavutas Tarbatu esimene võistkond  (Kärts,Ragnar,Kaspar) 5 punktiga,kolmandale kohale tuli Tarbatu teine võistkond (Jaanus,Toomas,Susa) -1 punktiga. Vanakaru Valukoda pani auhindadeks välja uhked sõled ja ripatsid. PILDID

                                                            Võitjate meeskond.


TALIMÄNGUD (reeglid ja mängud järgmises laagris 2012)
Iga klubi paneb võimaluse korral välja vähemalt nelja (3M+1N) liikmelise võistkonna . Iga võistkonna kohta peab olema kaasas üks paar suuski, ,vibu,2 noolt iga võitskonna liikme kohta ja üks puuketas (siga) iga võistleja kohta.
Suusad ei tohi olla kaasaegsest(plastik) materjalist ja peavad olema
nahast-nöörist kinnitustega,kettad peavad olema u30cm läbimõõduga, 4 cm paksused ,keskelt
läbipuuritud 4cm läbimõõduga auk ja kirjatud klubisümboolikaga.Vibu ja nooled ei pea olema ajastukohased.

"JAHT"
Jaht on teatevõistlus ,mis koosneb suusatamisest ja vibulaskmisest. Iga võistleja läbib suuskadel 200-300m vahemaa , vahepunktist tuleb kaasa võtta puuketas(siga), mis toimetatakse võistkonna juurde, kus tuleb vibuga märki (hunti) tabada u 5 m kauguselt. Igal võistlejal on kaks noolt ,millest üks peab vähemalt tabama. Mittetabamise korral tuleb möödalaskjal siga hundile loovutada (trahvipunkt).
　

"SIGADE AJAMINE"
Sigade ajamine on meeskondlik teatevõistlus kus igal võistlejal tuleb puukettad (sead) võistkonna juurde veeretada. Võistlus käib aja peale.Parim aeg annab suurima arvu punkte.

"HUNDITAPP"
Hunditapp on odaviskevõistlus,kus igal võistlejal on neli viset. Punkte annavad tabamused


"KETTAHEIDE"
Kettaheide on võistlus ,kus tuleb heita puust ketast.Igal võistlejal on üks heide. Tulemuse annab meeskonna parim heide.

"TROIKA" (uus)
Troika on meeskondlik võistlusmäng kiiruse peale. Kolm meeskonna meesliiget moodustavad troika. Naisliige asub suuskadel ja hoiab kinni kahest aisast, mida troika tõmbab.Meeskonnad lastakse rajale üheaegselt. Võidab kiirem ja osavam .

 " 7 TARKA"
Seitse tarka on klassikaline mälumäng . Mäng koosneb 7 küsimusest ,mis on muinasaja teemadel.


Talimängud võidab meeskond, kes kokkuvõttes kogub enim punkte.